#Rajamailla-alue

RAJAMAILLA: KUS JA MIKS?

Sissejuhatus
Sissejuhatus

Piirialal – kus ja miks?

Soomet on tihti iseloomustatud kui ida ja lääne piiriala ning Karjalat selle eesliinina.

Ruokolahti Rautjärvi Parikkala

Praeguse Lõuna-Karjala geograafiline tipposa, Ruokolahti, Rautjärvi ja Parikkala, moodustavad siin piirkonna, kus tegelikult ollakse mitmekordsetel piiridel. Ajaliselt, geograafiliselt ja kultuuriliselt.

Saimaa ja Laadoga vahel
Saimaa ja Laadoga vahel

Nähtavad piirid

Loodus on piiranud piirkonda, seades sellele ikka veel nähtavad piirid.

Salpausselät Liigid

Suurem osa valdade maismaast jääb Salpausselja vahele. Vaatenurka veelgi laiendades ollakse kahe suure järveala, Saimaa ja Laadoga vahel. Saimaa on kõige rohkem esindatud lääneosas Ruokolahtis, kus laiad veed ja saarestik muutuvad järk-järgult idas väiksemate järvede metsaalaks. Laadoga mõjutab Parikkala piirkonna kliimat ja liikide, näiteks sarapuu, herilase või metsea esinemist.

Muistne aeg
Muistne aeg

Kiviaja asustus

Inimene liikus juba tuhandeid aastaid tagasi nendel veeteedel.

Simpelejärvi Pyhämäki

Näiteks Simpelejärve ümbruses on umbes 50 kiviaja asulakohta. Piiriala iseloomu kuulus ammu elupiiri piiri joonistamine soodsale kaldale, veepiirini. Vanaimaid kohanimesid esindav Pyhämäki Saarel viitab püha-sõna algses tähenduses samuti piirile, mis tähistas jahindusperioodi kasutusala.

Ajalugu
Ajalugu

Pähkinäsaarest edasi

Piiriala on Soome vanimate riigipiiride tuumpiirkond.

Torsanjärvi

Pähkinäsaare rahu piir (1323) kulges Rautjärvel läbi Torsanjärve Punkaharju Särkilahtisse. On kahtlustatud, et see oli juba Karjala läänepoolse ja idapoolse elanikkonna metsaala piir. Hiljem läbisid piirkonda mitmed Rootsi ja Venemaa piirid. Täyssinä (1595) ja Uusikaupunki rahu (1721) piiriraieid leidub maastikul siiani.

Pärimus
Pärimus

Usk ja keel ning kultuurilised piirid

Siin on pikka aega olnud ka kultuurilised piirid usu ja keele osas.

Karjala kultuur Savo kultuur

Rootsi vanast mõjust kujunes luterlus lõpuks valitsevaks, kuid ka õigeusu kirikul on olnud kohati oma koht tänapäevani. Karjala murdepõhi sai täiendusi Savo murdest. Sama kehtib rikkaliku toidutraditsiooni kohta. Siin on retsept, kui te pole kindlad: tehke kukkot või pirukat!

1940. aastad
1940. aastad

Sõda, piirkondlikud muutused ja katkenud ühendused

Tali- ja Jätkusõda piiristasid piirkonda 1940. aastatel täiesti uuel viisil.

Viiburi Sortavala Talvesõda Jätkusõda

Kõik vallad kaotasid osi oma aladest Nõukogude Liidule. Vanad ühendused Viiburiga ja teiselt poolt Laadoga keskustega, nagu Käkisalmiga ja Sortavalaga, katkesid. Piirivalve tõi uut tööd, teisalt piiriliiklus ja piiriületuskohad liikuvust, kuid Lõuna-Karjala põhjaosa arengusuund muutus püsivalt.

Praegu
Praegu

Rahvastik ja asustus – mis edasi?

Maapiirkondade vaikumine on mõjutanud elanike arvu.

13 000 elanikku

Parikkala, Rautjärvi ja Ruokolahti piirkonnas on elanike arv kokku siiski veel ligi 13 000. Sisemine jagunemine on arenenud, kuna Rautjärvi ja eriti Ruokolahti on hakanud suunduma Imatra piirkonda ja Parikkala osaliselt Savonlinna, Uukuniemi tipp isegi Põhja-Karjalasse.

Tulevik
Tulevik

Uued väljakutsed, raudne eesriie ja ellujäämine

Piirialal seistakse nüüd koos uue ees.

Piiriturvalisus Kaugühendus

Raudne eesriie on taas langenud Soome idapiirile. Piirkondlikud ellujäämisviisid on piiriturvalisuse tugevdamine, sideühenduste parandamine, kaugtöö võimaluste suurendamine ja järjest enam sisemaa ning Euroopa turismi kasvatamine. Traditsiooniline, ehkki alati vastuoluline ühendus Venemaaga on praktiliselt pikaks ajaks suletud. Avatud küsimused on vananeva ja uue elanikkonna tasakaal, majandusstruktuur ja kohalik sisseränne.

Turism
Turism

Rajamailla.fi turismiportaal ja Hiitolanjõgi

Portaal on uus kahesuunaline aken tulevikku.

Lõhe Ligipääsetavus

Turismi kohalik tähtsus on alles kujunemas, kuid seemned ettevõtete tõusuks on olemas. Ajalooliste piiride ja praeguse piiri tutvustamine ootab veel tootestamist, kuid pakutakse juba praegu tavalist ja erakordselt eristuvat. Taastatud vabade koskedega Hiitolanjõgi on arenemas Laadogast tõusva metsiku lõhe ja forelli, veelmatkamise ja muuseumi vesivõimsuse piirijõeks. Selle võrratute kärestike äärde pääseb nüüd ka ligipääsetavalt nii lastekärude, rulaatori kui ka ratastooliga.

Leia
Leia

Võimaluste piirkond – tõmba oma piirid

Meie piirkond on üks ajaloolise läbiliikluse vanu keskusi. Nüüd läbib Kuuend tee meie valdasid, ühendades lõuna rindealasid põhjapoolsete kõrbealadega.

Papinniemi Savonlinna Kuuend tee

Mitmekesine suvitamine Simpelejärvel, päikeserannad koos teenustega Pyhäjärve Papinniemel, unustamatu talvine matkauisutamine Punkaharjul või aastaringne kultuurielamus ooperilinnas Savonlinnas on võimalused, milleks meie asukoht annab suurepärased eeldused.

Meie piirkond on üks Laadogast Saimaale suundunud ajaloolise läbiliikluse vanu keskusi. Nüüd läbib kuuestee meie valdu, ühendades lõunapoolsed rindealad põhjapoolsete kõrbealadega.

Rajamaadele oled jõudnud piiridele, mida siia on alati joonistatud ja tõmmatud. Joonista ka sina oma.

RAJAMAILLA: KUS JA MIKS?

Soomet on sageli iseloomustatud ida ja lääne piirimaana ja Karjalat selle eesliinina. Praeguse Lõuna-Karjala geograafiline eesmine osa, Ruokolahti, Rautjärvi ja Parikkala, moodustavad siin piirkonna, kus tõesti ollakse mitmekordsetel piiridel. Ajaliselt, geograafiliselt ja kultuuriliselt.

Loodus on piiranud ala, seades sellele ikka nähtavad raamid. Enamik valdade maa-alast jääb Salpausselkä vahele. Vaatenurka veelgi laiendades ollakse kahe suure järvepiirkonna, Saimaa ja Laadoga vahel. Saimaa on kõige enam esindatud lääneosas Ruokolahtis, kus laiad veed ja saarestik muutuvad järk-järgult idas väiksemate järvede metsamaaks. Laadoga mõjutab Parikkala piirkonna kliimat ja liikide, nagu sarapuu, herilane või metssiga, esinemist.

Inimene liikus juba tuhandeid aastaid tagasi nendes veekogudes: näiteks Simpelejärve ümbruses on umbes 50 kiviaegset asulakohta. Piirimaade iseloomu juurde kuulus ammu joonistada elupiirkonna piir soodsale rannale veepiirini. Vanimaid kohanimesid esindav Pyhämäki Saarel viitab püha-sõna algses tähenduses samuti piirile, mis tähistas jahiperioodi nautimisala.

Rajamailla-piirkond on Soome vanimate riigipiiride tuumikala. Pähkinäsaare rahu piir (1323) kulges Rautjärvel Torsanjärve kaudu Punkaharju Särkilahtesse. On kahtlustatud, et see oli juba Karjala lääne- ja idapoolse elanikkonna eripiir. Hiljem läbisid piirkonda mitmed Rootsi ja Venemaa piirid. Täyssinä (1595) ja Uusikaupunki rahu (1721) piirimärke leidub maastikult siiani.

Siin on pikka aega oldud ka kultuurilistel piiridel religiooni ja keele osas. Rootsi vanast mõjust sai luterlus lõpuks valitsevaks, kuid õigeususelgi on olnud kohati oma koht tänapäevani. Karjala murdepõhi sai täiendusi Savo murdest. Sama kehtib rikkaliku toidutraditsiooni kohta. Siin on retsept, kui te pole kindel: tehke kukko või pirukas!

Talve- ja Jätkusõda piirasid 1940. aastatel ala täiesti uuel viisil. Kõik vallad kaotasid osi oma aladest Nõukogude Liidule. Vanad ühendused Viipuriga ja teisalt Laadoga keskustesse nagu Käkisalme ja Sortavala katkesid. Piirivalve tõi uut tööd, teisalt piiriliiklus ja piiriületuskohad liikuvust, kuid Lõuna-Karjala põhjaosa arengusuund muutus püsivalt.

Aga nüüd? Pikalt kestnud maapiirkondade vaikumine on mõjutanud negatiivselt elanike arvu, mis Parikkala, Rautjärve ja Ruokolahti piirkonnas on kokku siiski veel ligi 13 000. Sisemine jaotus on arenenud, kuna Rautjärvi ja eriti Ruokolahti on hakanud suunduma Imatra piirkonda ja Parikkala osaliselt Savonlinna, Uukuniemi tipp isegi Põhja-Karjalasse.

Rajamaadel ollakse nüüd ühiselt uue ees nagu mujalgi Soomes. Rauast eesriie on taas langenud Soome idapiirile. Regionaalse majanduse ellujäämisviisid on piiriturvalisuse tugevdamine, sideühenduste parandamine, kaugtöö võimaluste suurendamine ning üha enam sise- ja Euroopa turismi kasvatamine. Traditsiooniline, ehkki alati vastuoluline ühendus Venemaaga on praktiliselt pikaks ajaks suletud. Avatud küsimused on vananeva ja uue elanikkonna tasakaal, majandusstruktuur ja kohalik immigratsioon.

Rajamailla.fi turismiportaal on uus kahesuunaline aken selle omapärase piirkonna tulevikku. Turismi kohalik tähendus on alles kujunemas, kuid majutus- ja programmiettevõtete järkjärgulise tõusu seemned on olemas. Ajalooliste piiride ja praeguse piiri tutvustamine ootab veel tootestamist, kuid pakkumisel on juba praegu tavalist ja erakordselt erakordset.

Ennistatud vabade kärestike Hiitolanjõgi on arenemas Laadogast tõusva metsiku lõhe ja forelli, veematkade ja museaalse hüdroenergia piirijõeks. Selle võrratute kärestike juurde pääseb nüüd ka ligipääsetavalt nii lapsevankriga, rulaatoriga kui ka ratastooliga.

Mitmekesine suvitamine Simpelejärvel, päikeserannad koos teenustega Pyhäjärve Papinniemel, talvepäeva unustamatu matkauisutamine Punkaharjul või aastaringised kultuurielamused ooperilinnas Savonlinnas on võimalused, milleks meie asukoht annab suurepärased eeldused.

Meie piirkond on üks Laadogast Saimaale suundunud ajaloolise läbiliikluse vanu keskusi. Nüüd läbib kuuestee meie valdu, ühendades lõuna eesliinid põhjapoolsete metsikutega.

Rajamaadele olete tulnud piiride juurde, mis siia on alati joonistunud ja joonistatud. Joonistage ka teie oma.